Esinesen VII Mullapäeval, mida korraldas Eesti Maaülikool 5. detsembril 2017 Tartus, ettekandega "Põllutee: põllumajanduse digitaalne tulevik"  Esitluse leiad siit: Põllumajandus 4.0 

Põllumajandus on juba võtmas teerajaja rolli IoT valdkonnas ehk nimetagem seda protsessi siis - Põllumajandus 4.0

Peamised küsimused, et põllumajandustootjad saaksid kasutada kogu põllumajandusliku 4.0 potentsiaali:
  • Mida peaks digiteerima, et säilitada jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline põllumajandus?
  • Milline on asjakohane reguleeriv raamistik uute tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamiseks?
  • Kuidas traditsioonilist põllumajandust kombineerida tehnoloogiaga?
  • Milliseid lahendusi on vaja, et parandada põllumajandustootjate teadmisi uute tehnoloogiate kohta?
  • Millised on vajalikud investeeringud? 

Poliitikakujundajad, põllumajandustootjad, digitaaltehnoloogia arendajad - kuidas arukalt kasutada pakutavaid võimalusi, andes põllumeestele sobivad vahendid ja lahendused jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise põllumajanduse tagamiseks?

Tehnoloogiasse ei investeerita mitte tehnoloogia enda, vaid ikka selle abil saavutatava tulemuse pärast.

Sellest tulenevalt on lisaks andmetega tegelemisele vaja kindlasti tegeleda sellega, kuidas põllumehed saaksid andmetest ja digitaliseerimisest tulenevad võimalused enda äri jaoks rakendada. Ühest küljest on saadaval järjest rohkem andmeid, aga teisest küljest on juhtimis- ja tööjõuressurssi nende andmete töötlemiseks ettevõtjate jaoks saadaval järjest vähem (seoses pingelisema majanduskeskkonnaga).
Võib arvata, et Eesti suurte põllumajandusettevõtete huvid ja vajadused andmete jagamise osas on märksa mitmekülgsemad kui keskmisel Euroopa farmeril. Näiteks kasutavad mitmed meie ettevõtted juba majasiseseid andmeanalüüsirakendusi, kus võimalus saada algandmeid otse traktori või farmi süsteemist on väga oluline.

Oluline teema on open data ja andmevahetuse standardid, et erinevad süsteemid saaksid omavahel suhelda. Eestis on riigi poolt kogutavate andmete ristkasutusest hea näide geoinfosüsteemide osas. Kindlasti on meil aga päris palju veel teha andmete open data põhimõttel kättesaadavuse osas, sest paljudki andmed meil veel vabalt ja soodsalt kättesaadavad ei ole (ka värske Open Data Barometeri hinnang näitab Eestit selles osas üsna halvas valguses).

Eraettevõtete poolt kogutava info ristkasutus on aga meil praktiliselt olematu. Põllumajandusmasinad (eelkõige traktorid ja nende lisaseadmed) koguvad töö käigus väga palju erinevaid sensoripõhiseid andmeid, alustades masina liikumist kirjeldavatest andmetest kuni agregaatide tööd iseloomustavate parameetriteni. Masinatootja kasutab sellise info ära põllumehele erinevate võrgukeskkondade pakkumiseks, kus on võimalik tarbida nende andmete põhjal “joonistatud” visuaale ja tööriistu. Kui masina omanik tahaks saada neidsamu masina poolt kogutud andmeid algandmetena ja masintöödeldaval viisil, siis see võib osutuda problemaatiliseks: 

1.    masina tootjal puudub huvi andmete kättesaadavaks tegemiseks – näha võib huvide konflikti, kuna seesama tootja pakub lisateenusena enda kontrolli all olevaid keskkondi (mis kahtlemata on vajalikud). Andmete kättesaadavaks tegemine pakub siinkohal potentsiaalselt konkurentsi.

2.     erinevate tootjate seadmete poolt edastatav info vajab ühtset andmete edastamiseks ühist standardit – ehk siis milliseid andmeid kogutakse, milline on nende andmete sisu (sh näiteks intervallid, ühikud) ja kuidas neid andmeid edastatakse (liidesed , protokollid).

Selliste andmete kättesaadavus ning ülekantavas peaks olema tagatud (teatud kompromissidega) ning sellega peaks tegelema EL, kuna väikeettevõtjatest põllumeeste ja suurte tehnoloogiafirmade turujõud on mõistliku kokkuleppe saavutamiseks tõenäoliselt liiga erinevad. See aitaks muuhulgas kaasa ka tehnoloogiatootjatest sõltumatute tarkvaratootjate arengule, kes tõenäoliselt suudaks põllumeeste vajadustega paremini kaasas käia. Praegu on asi jõudnud juba niikaugele, et põllumees on ostnud küll traktori, aga mitte seda juhtivat tarkvara, kõige sellest tulenevaga

Digitaalmajanduse paremaks kasutamiseks laske asjade internetil olla oma loomulikul teel ja ühendage farmid riigiga!

 Põllutee: põllumajanduse digitaalne tulevik – Karel Kuningas (Tehnoloogia Rakenduskeskus OÜ) http://pk.emu.ee/userfiles/instituudid/pk/file/Muld/VIII_Mullapaev/Pollumajandus4punkt0_kuningas.pdf